VIZAUN
Kria ambiente
ida nebe iha
igualdade entre feto
no mane, hodi
assesu justica ba
igualdade Jeneru.
Promove no
hakbiit direitu feto
no labarik nian, no
dezenvolve kapasidade iha area,
ekonomia liu husi treinamentu.
Koalia kona
ba social, hare
liu ba area sociedade oin
sa atu kria
ligasaun harmonia ho
ema seluk iha
ita nia moris
lor-loron.
Koalia kona
ba ekonomia oras
ne’e dau-daun uma
Pas parseria ho ONG
CFHD. Sira mak sei
fo kapasitasaun liu
husi treinamentu hanesan:
halo sukaer ba
rebisadu, produs produtu
local hanesan talas,
fehuk, aiferina halo
ba kripik, no
treinu mos oinsa atu maneje orsamentu bainhira
sira hetan fundus
husi ema ruma.
KNAR/ PAPEL
Fo asistensia direita ba kliente hanesan hela fatin, aihan, roupa durante sira hela iha Uma PAS, lori sira ba halo tratamento mediku. Kapasita feto no labarik liu husi fo motivasaun no buka dalan atu assesu ba seitor Justica.
ESTATUTU
ESTATUTU
Hare ba faktus no kazu husi violensia oi-oin neébe buras no akontese iha
Timor Leste liu-liu iha Baucau (area
rural), faktus husi violensia oi-oin neébe (sempre) afeta ba feto, labarik no
ema vulneravel sira no fo impaktu negativu ba familia no komunidade. Halo ema
moris la-igual no la-iha balansu moris nudar umana ho dignidade, ida neé tamba
kultura patriarkhal neébe kesi metin iha ema nia moris hodi fo liu puder ba
mane sira neébe simu knáar hanesan xefe de familia, husi neé mak dala barak
ladun fo espasu neébe balansu entre feto ho mane no dala barak liu la konsedera
feto sira nia lian mesmu ke hanoin neé konstruktivu ba pasu neébe bele dezenvolve
sira nia moris iha familia no komunidade.
Hanoin hirak neé mak presiza tau atensaun ida neébe sistematiku no organizadu
tuir esforsu neé bele hamusu konklusaun ida neébe bele minimiza no redus asaun
sira neébe ladun fo balansu iha aspetu igualidade jeneru, nuneé presiza duni tau konsiderasaun ida hodi kria
inisiativa ida atu redus aktus neébe mak komunidade sira mensiona durante neé.
Wainhira iha Nasaun ida nia populasaun moris la iha balansu ho dignidade sei fo
impaktu neébe negativu no halo komunidade sira moris la harmonia iha familia no
komunidade, susar atu atinzi dezenvolvimentu nasional, no sei hamosu
diskriminasaun. Husi razaun hirak neé mak presiza iha komitmentu ida atu lori
prinsipiu ida neébe ho promove direitus umanus neébe sustentavel, efetivu no
efisien. Le'e Kompletu Klik Iha Ne'e
DIA NATALIS UMA PAS
Uma Prontu Atu Servi
(PAS) Baucau hari iha loron 11 fulan Novembro tinan
2009.
............................................................
- Apoiu Komunidade ba hasa’e komunidade nia konsiensia hodi respeitu direitu feto no labarik.
- Fasilita feto no labarik sira bele asesu ba justisa ne’ebe justo, dignu no umanu
- Fo opotunidade ba feto no labarik hodi hetan asistensia ida ne’ebe seguru, appropriadu ba sira-nia rehabilitasaun
- Fo apoio ba feto no labarik sira hosi dezenvolve kapasidade, ekonomia uma kain hodi hadia kualidade vida moris iha future.
0 komentar:
Post a Comment